Klikka siia ja kuula ja loe.
Ülikool, kus ma õpin asub vanas kolhoosi lehmalaudas. Suur majand on olnud, ruumi nagu putru. Meie (tehase omanik Ivar on teine mees ja vahest on Mürsk ka siin) erakaks on kohandatud kontoriruumid. Kaks tuba AVATUD KÖÖGIGA! Mitte niisama, nagu te arvasite 
Aknas avaneb hunnitu vaade metsale. Kui hästi läheb siis näeb kitsi ja urupõtru. Ühesõnaga sulnis ja südantkosutav elukeskkond.
Elu on nagu vanasti ülikoolipäevil erakas. Hommikul ärkad, lükkad sussid jalga ja töllerdad trussikutes kööki ning teed kohvi. Lahustuvat, sest kesse viitsib tasse pesta. Siis paned suitsu ette ja mölised natuke toakaaslastega. Kui viitsid siis teed `Doktorivorstiga` võileiva. Vahest saab ka paremat kraami, kui keegi on kodus käinud ja midagi paremat kaasa toonud. Aa, telekas pannakse ka tööle. Ivar läheb korraliku koolipoisina tehasesse. Meie Mürsuga aga ei viitsi ja aeleme alguses niisama. Avad arvuti ja vaatad, kas on ka midagi juhtunud maailmas ja Facebookides jne. Teeme veel ühed suitsud. Kuid lõpuks peab aga ennast natuke liigutama, et eksmatti ei saaks. Diplomitööks on 1200 köögitooli mahamüümine. Raske ta on, aga maailmas on 6 miljardit inimest, kes paljud istuvad vahetevahel ka söögilaua taha. Nii et loodan, et saan hakkama ja lõpetan cum laude.
Õhtuks tuleb ka midagi süüa teha. Kordamööda seda tehakse. Lemmikroad on kartul, pelmeenid ja makaronid hapukoorega. Sibul ja küüslauk ka kindlasti. Milline idüll ja puhas gurmaanlus, kas pole!
Ja nii need päevad läevad.
Rõõm kuulda, olen enam kui veendunud, et kogemuste pagas Pekingi korrusmaja 10 korruselt kulub marjaks ära. Ja kuhu praemuna võileib on ununenud, või kanadel ka masu? Martinit Jinanis ei jõudnudki trehvata, aga Guangzhous sädistavad jälle linnud, kevad vist (kuigi ega lehed siin ära ei käigi). Saartele muuses saabub Eestis kevad kõige hiljem. Pea vastu ja ära logele!
Me sõime kooli ajal tatart.. Õhtul kallasid kuuma vee peale ja hommikuks oli valmis. Hea..
Tulen külla, kui lumi läinud. Tundub imehea elu.