Nagu muust ei ole kirjutada . Elu veereb nagu hernes detsembrikuu poole. Ilmad on parajad, saab juba terve päeva väljas olla. Aga siginenud on sääsed, sellised kirp-sääsk mutandid, keda on võimatu teolt tabad. Nad on võimelised tekitama fantoomvalu hoopis teises kohas, kus tema on 
Lendavad nad selliselt põrkaval moel (nagu siis kirp). Üks põrkas mulle öösel ripsmetesse sellise hooga, et ärkasin ülesse ja enam und ei tulnudki.
Aga,
Päevad mööduvad nüüd õpetamise ja õppimise tähe all. Kooliraamatud jõmpsikate saabusid septembri keskel ja nüüd olen siis ametlikult koolipapa olnud. Hommikul riisipuder lastele ja endale kohv, praemuna ja sai. Internetist press ja kirjad vaadatud, siis hakkab kool. Noorem lastest Mikk on esimese klassi poiss ja tema suisa nõuab, et kool algaks. Teise klassi ainuke poiss Otto on aga juba vana olija ja teda eriti ei huvita. Ühesõnaga lapsed lähevad eri tubadesse ja mina hakkan õpetusi-juhatusi, noomitusi ja kiidusõnu jagama. Kella 2 paiku on keka tund, kus Otto sõidab rattaga, aga Mikk imevidinaga – kaherattaline rula 
, millel rattad värviliselt vilguvad. Ostsin ka endale sellise, et mis ma ikka niisama passin ja igavlen. Ega alguses ei uskunud, et sellega üldse sõita saab, või et mina sellel peaksin püsima, aga võta näpust tuleb välja küll Peale kehalist on veel mingi tund ja lõunasöök, mille valmistan ka muideks mina külmikusse ilmunud asjadest.
No siis on Hiinamaal vähemalt head isetäituvad külmkapid. Aga seda sinu rulaga sõitmist pead küll meile kodus ka demontsreerima.
ps. kas oled kena mees, saadad oma msn mulle. et siis jutelda noh.