FEMOR

Valus on! Kõik lihased, mis mul on ja mis ei ole, valutavad. Viis päeva tagasi läkisn taimassazi kursutele nimelt. Kõigepealt mudib ja väänab ja taob õpetaja mind ning siis pean mina teda taguma ja vääma. Seda kõike 5 tundi päevas ja minu jaoks täesti ebanormaalsetes asendites.

Taimassazi tehakse matil patsiendiga samal tasemel. Põhiasendid massööril on põlvili, rätsepaistmes ja püsti. Massaz ise on nö süvamassaz, kus masseritakse närvipunkte ja meridiaane  pöialde ja küünarnukiga surudes. Et masseeritaval veel valusam oles, siis vahelduseks venitatakse ja väänatakse. Peale esimese päeva esimest kahte tundi, kui hakkas pikk vahetund, kukkusin mina külili ja magasin.

Nii, et pange ennast valmis, kes julgeb

Vabas ja rõõmsas maailmas jälle. Sooja on tiba alla 30, päike paistab, telekast tuleb Otepää MK etapp ja arvutist saab kõiki lk külastada mida tahad ning ID kaart töötab. Praegu vedrutan niisama aga mõtlesin, et olen endale ka natuke kasulik ja võtan tai massaazi kursused.

Ennem käisin lõuna-hiinas Guangzhous korbikaaslasel külas, kes sealkandis juba 5 aastat elab ja ajab bizniisi. Räägib vabalt hiina keelt ja omab ka tuttavat tütarlast, kes seda keelt oskab. Mõtlesime, läheme Macaosse, aga alguses oli mul varbavalu ja siis tal palavik. Nii, et vaatasime hoopis 4 päeva telekast naljafilme ja lasime Silvial endale ingveri teed serveerida.

Täna sadas ilma partei käsuta 20 cm lund maha ja hiinakad ei suuda autodega sõita. Aga neil ju pole ju ka talvekumme ja puudub lumesõidu kogemus. Iga teine auto on risti või ei suuda kohapealt ära minna.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid et …
Läbi see aasta. Läbi ka koolipapa kohustused. 21. detsember lahkusid lapsed ja Siki ning mina saan nüüd nautida vabadust Ei vasarda enam väike haamrike kuklas, et hommikusöök, koolitunnid, kekatund, lõunasöök, hommikuks pean korralikult kodus olema jne. Esimene öö magasin 16 tundi  ja oleks veel maganud, kui poleks pidanud üles tõusma ja peldikusse minema.
Vahepeal toimus eestlaste jõulusööming-jooming Hannese juures. Kohal oli ligi 20 eestlast igast mastist ja ametist – kunstnikud , pankurid, diplomaadid, õppurid, logelejad (mina), euroametnikud, itimehed jne. Tehti Guinnessi rekord: kõige suurem kogus eestlasi korraga Pekingis verivorsti söömas. Hannes oli oma kõrgeid tutvusi ärakasutanud ja mitu kilo verivorsti, viina ja praekapsast  Eestist tellinud. Pidu oli igati tore, söödi ja joodi niipalju kui keegi jaksas ja rohkemgi veel.
Ühel teisel päeval käisime  Välismaa Ajakirjanike Assotsatsiooni  aastalõpu peol. Tegemist on enamvähem keelatud ettevõtmisega. Näidati doklõike kuidas ajakirjanikke vabadusi on piiratud ja segatud nende tööd kõige naljakamal moel. Nt oktoobripühade ajal Tianameni väljakul. Reporter püüab kaamerasse rääkida, aga kuskilt ilmuvad mehed vihmavarjudega ja varjavad kaamera, kui reporter paremale või vasemale liigub siis vihmavarjumehed nagu muuseas ja kogemata liiguvad samas suunas. Ei väänata enam käsi, hoopis kenamal moel piiratakse sõnavabadust .
Ja kuna Ursik ei ole 105 kilo, siis ma tagasi veel ei tule.