FEMOR

Kuidas jõuda Pekingis ühest punktist teise? Linn on ju meeletult suur 17 miljonit või miskit inimest, kes peavad kõik kuskile ära mahtuma ja tööl käima.

Parim viis on osta kaart ja liikuda metrooga. See viib peaaegu igale poole. Käid veel pool tundi jala ja oledki kohal. Äärelinna muidugi ei pääse. Metroo on vilgas ja puhas ja seina peal jookseb kogu aeg info, kus sa oled ja tädi teatab ka inglise keeles peatuse nimesid e siis nimi on ikkagi hiina keeles aga muu jutt sinna ümber on arusaadavas keeles.

Teine võimalus on osta ratas (nagu ka mina tegin) ja sellega tuuritada. Jalgratturitele on nähtud terve sõidurida, mis sageli on eraldatud  ka kõrgema äärega. Vajalik kaart. Tänava nimedega on kitsid oldud. Võtame näiteks Pikk tänav. Pikkalt tänavalt lähevad paremale ja vasakule ja üles ja alla ja põiki järgmised tänavad: Ida Pikk, Lääne Pikk, Põhja Pikk, Pikk Põik, Pikk Keskmine, Lõuna Pikk, Pikk Tee jne. Ristteelt võib vabalt hakata üldse järgmine tänav ja kogu Pikkandus otsa lõppeda ning alata Laiandus. Aga saab hakkama.

Raskem on taksoga. Kaart on küll kaasas, aga nende jaoks on see ilus pilt ja kui ta isegi jagab natuke kaarti, siis kui sa keerad kaardi tsipa teispidi siis ei saa ta enam midagi aru. Kaardil on ka hiina märkidega kirjutatud tänava nimed, kuid juhtub ka nii, et neid ei osata lugeda. Kui sul on aadress paberil hiina märkidega, siis esitab ta ikka sulle sada küsimust. Ütle talle `dui` ja las sõidab. Sa võid osata isegi öelda aadressi hiina keeles, aga keele eeripära tõttu võib su väljaöeldud aadress kõlada taksojuhile küsimusena  ,palju maksab kolm kilo kurke, 

Reeglina juhtub nii, et helistad lõpuks oma hiina keelt valdavale sõbrale ja see siis seletab ära, et tegemist pole mitte ärimehega või tohmaniga vaid lihtsa kliendiga, kes tahab punktist A punkti B jõuda.

Hiinas on nüüd varsti nii, et seoses  Hiina Rahvavabariigi 60 juubeliga ei saa enam internetis miskit teha ja telekast miskit vaadata. Peale selle, et maas on twitter, facebook ja youtube, ei saa vaadata ka picasaweb albumeid. Hannese telekast on kadunud BBC ja NBC ning veel miskit. Skype`iga rääkides on vist tsensor kuskil vahepeal ja kui sa jutu sees Hiinat mainid, siis paneb segaja peale Ühesõnaga hakib ja ei kuule jne. Blokitud on ka kõik lehed, kus abi antakse lehtede avamiseks. Isegi Delfi ja Postimees avanevad nii, et enne jõuab kuus pardipead ära süüa  Varsti ei lubata vist isegi läpakat avada, ma arvan

Nädalavahetusel käisime Hannese õhutusel paraplaani kursustel. Õigemini tema osales ja mina assisteerisin, sest jalas olid mul plätud ja nendega ju joosta ei saa. Vaene Hannes pidi päev otsa langevarjuga ringi jooksma.  Õnneks, et nii läks! Sest tegemist on ikkagi kalli lõbuga ja nii rikas ma veel ei ole, et seda endale lubada. Ja Eestis pole ju mägesid, aga kui ostad juurde mootori, siis võid igalt poolt lendu tõusta ja põristada Eesti kohal nagu Karlsson Katuselt. Sellegi poolest oli tore päev linnast väljas.

Vaadake ka videosid paremalt tulbast!

Algus oli jube, kohe ei tahtnud ära minna. Muidugi varahommik ja uni magusam kui mesi, aga ikkagi vaevab mind nö Taimaaigatsus veel praegugi. Natuke!

Juba lennukis hakkasin kuulma tuttavat lõugamist ja matsutamist ja röhitsemmist. Kui neil lubataks auto signaalid kaasa võtta siis nad tuututaks kindlasti ka lennukis. Pekingis kõnnivad ringi mossis nägudega aegajalt sülitavad inimesed. Taimaal sellist asja pole ja kõik on rõõmsad ja toredad (va Tõnn Sarv   )

Homme hakkab aga tavaline elu jälle pihta. Nii et pole hullu midagi! Jääb üle oodata millal saabuvad õpikud ja vihikud, siis saan oma õpetajaande proovile panna Mul ju ema oli õpetaja, vend oli õpetaja, isa on õpetaja, onu oli õpetaja ja vanatädipoeg on õpetaja. 99% nendest on/olid füüsika õpetajad!!!!

Käisime täna ühte hotelli vaatamas, mis antakse rendile. Pattayas. 28 tuba, nö kesklinnas e siis mereni paarsada meetrit, kohvikud iga 3 meetri taga jne. Rent 20 000.- eeku pluss kommunaalid. Leping 3 pluss 3 aastat (krt ei leia arvutil pluss märki kuidagi ülesse:) )  Kas ei pane mõtlema!? Üks pisiasi ununes, lepingu sõlmimine maksab 500 000.- eeku

Nägin unes, et toimus pidu paksus metsas ja keegi küsis, ega ma muusikat kuulata taha. Vabalt ju võiks! Siis soovitas ta mul minna metsa äärde, kus pidi olema känd, mille sees kassetid (mitte CD ega DVD!). Leidisn kännu ülesse ja pealt kaane võttes, oligi teine triiki kassette täis. Ainult folk muusika muideks. Aga iga kasseti peal istus trobikond mesilasi ja olid valves, et keegi näppe ligi ei ajaks. Nii jäigi muusika kuulamata.                            Huvitav mis see tähendada võiks!?

Lasti puhkusele ja kuna üks odavamaid pileteid oli Taimaale, siis siia sõitsingi kaheks nädalaks lihtsalt puhkama. Ei torma dzunglisse ega templitesse vaid nagu ikka siinkandis mul juba kombeks on, pikad vestlused kohaliku mehe Tõnn Sarvega. Ta on mu vaimu toitnud ka oma mõningate veel ilmumata kirjutistega, mida siis hiljem halastamatult kritiseerinud olen mis kriitik ma nüüd ikka olen.

Enne Taimaale sõitu toimus aga Pekingis täielik mürgel: Hannese kaks last Saara ja Tommi saabusid Londonist, Eestist saabus Kaidi oma poja Jesperiga. Kokku siis viis enamvähem üheealist last, kes kogu aega tähelepanu vajasid. Õnneks olid bioloogilised vanemad oma looduse poolt antud kohustuste tasemel ja kõik sujus korralikult. Lihtne variant on lapsed muuseumidega ära väsitada ja küll nad siis õigel ajal magama lähevad. Tihti jäime Hannese juurde ööbima. Seal oli ju bassein ja teised lapsed ning peale seda kui Hannes oli lugenud Huckleberry Finni, jäid kõik magama nagu norin. Et siis vanemad saaksid köögis juttu puhuda Asi päädis viimasel õhtul enne äralendu Miku (Siki noorem poeg) sünnipäevaga. Tort, küünlad, kingitused ja tädi Kristiina poolt saadetud veepommidega. Nagu päris! Vanemad jälle köögis ja suurtuba laste päralt. Tore pidu oli!