FEMOR

Mida tsiviliseeritum maa seda vahem internetti ja kallim. Siin on naituseks 10 dollarit tund.

Aga saabusin, vedelesin paar paeva, siis saabusid Lindpriid e siis Indrek Kalda, Jaan Sööt ja Toomas Lunge. Peale esimest ohtut oli mul kohutav pohmell ja me laksime Kuudiga ning ostsime auto, et Sydnyst kiiresti jalga lasta. Hammastavalt kallis linn. Soitsimegi natuke maad louna poole, vedrutasime rannas ja metsas, kylastasime eestlaste kyla ja siis Sinimagedesse. Seal yyrisime maja ja vaatasime alla orgu ning kuulasime loomulikult Liisi Koiksoni ja Tonga rahvamuusikat.

Tonga pilte saab vaadata, paremalt aarest piltide lingi alt. Kahjuks torgub arvuti koiki pilte allalaadimast voi on see yleslaadimine (vahet pole). Nii et 300 pildist on nahtavad ainult kaputais.

Ei saanud jalle oigel ajal minema ja pidin viisat pikendama, sest kutsuti pulma ja pealekauba isegi fotograafiks. Teenisin oma esimesed 150 pangat:)

Tegelikult ei olnud see aga kahjuks paris pulm vaid ainult suur sooming konede ja pulmatoladega. Noored olid ise vaikselt juba kirikus ara kainud ja vanemad otsustasid, et nii ikka ei saa ning korraldasid tongaparase soomingu. Paevad enne saabus naise perekond kolme autoga ja toid tonnide viisi matte ja muud kaasavara ning surnuid sigu. Toimus midagi ka naisteohtu ja meesteohtu sarnast. Paev enne pulmi loodi maha 19 siga ja aeti vardasse, kes teab mitu kana ja kalkunit ja sink Uus Meremaalt. Viibisin sigade kypsetamise juures ja neil kaib see kuidagi imeruttu. Ma arvasin, et selleks kulub paev, aga ei, ainult paar tundi ja valmis.  Pulmapidu ise toimus kahjuks pyhapaeval, mil terve Tonga kas magab voi on kirikus. See tahendas, aga et ei mingit laulu ja tantsu.   Ja mitte tilkagi viina. V a osad mehed, kes salaja kuuri taga olut ja jumal teab mis jooke manustasid, siis pikali kukkusid ja edasi joid:)  Tongalased on aga tolerantsed ka nende suhtes, sest keegi ei keelanud neidega ajanud minema.

Viimastel paevadel (peale Vavau saartelt naasmist) kohtusin hotelliperemehe venna Hermanniga (poolsakslane ja pooltongalane), kes mind siis mooda huvitavaid urkaid (kuhu turist ei satu) vedas. Ja nii on iga kohaga mu reisil, et viimastel paevadel avastad sa voimalused, mis oleks voinud teada olla juba saabudes (parimad restoranid, parimad pildistamiskohad, aga neid teavad kahjuks ainult kohalikud).                                                      Koik on sugulased ja aitavad teine-ja yksteist. Hermann taris mind siis mooda oma sugulaste arisid ja tegemisi. Olut joime vennepoja bizniissis. Toob NZ-st normaalse suurusega olut, sest muidu on ainult 0.3, aga see pole mingi ollepudelis suurus:) Soime teise vennapoja hotellis ja kolmanda vennapoja autoga soitsime ringi.

Hetkel olen Aukclandis ja ohtul juba Sidneys.

Mida nad siin siis motlevad. Krt seda teab ja aru ei saa. Ei saa ka 20 ja  midagi aastat siin elanud Lennie, et mida. Aga seda tulebki nii ja rahulikult votta.

Nt lennukid peasaare ja Vavau saarestiku vahel lendavad nagu jumal juhatab. Vahest ei pruugigi oigele saarele sattuda. Ja kuigi sa oled 10 x kysinud, et kas ma ikka saan selle lennuki peale ja mis kell see laheb, siis pigem on nii, et see lennuke valjub 2 tundi hiljem ja sind selle peal ei ole.

Valismaalased, kes siia reisivad ja vaimustusse satuvad ja kohe firma ostavad ja maja liisivad, myyvad koik aasta parast  maha ja lahkuvad saba sorgus. Miks? Raske on tongalastega siin:)                                                                                                                    Kohalikud liiguvad nii aeglaselt, et tigugi saaks kiiruse yletamise eest trahvi. Kui sa mingit bizniissi ajad ja kohalikud toole palkad, siis  sul varsti narve ei ole. Yks rootsi arimees raakis, et ta peab iga hommik seletama toolistel, et kuhu nad on sattunud ja mida nad tegema peavad. Kuigi nad on juba aasta sellel kohal tootanud, ei suuda nad meenutada, et miks nad siin on:)

Ses mottes on lihtne, et sa void iga paev yhte ja sama juttu ajada ja nende jaoks on see alati uus. Yhe naljaga saaks aasta aega hakkama:)

Sigu, kanu ja muid puduloiuseid on sul tapselt nii palju, kui hetkel aias ringi sibab, sest mingeid sulge ja suletud kanalaid siin pole. Sead jooksevad koos porsaste ja kanadega vabalt ringi ja ainult siis kui kunn peaks saabuma siis pannakes nad ajutiselt   ketti.

Kohtasin 3 cm pikkust jaapanlannat (vastukaaluks 2 meetrisele Samoa naisele). Selgus et nad naeravad kas “ho-ho-h0″ voi “hi-hi-hi” soltuvalt mis teema on. Ja nad ytlevadki valja 3x “ho” ilusti valja ilma emotsioonideta. Kasi peab olema suu ees loomulikult.