FEMOR

Joudsin veendumusele, et Tai on vaga tore maa, sest siin ei kao valgumihklid ara. Aga kahjuks ei teki ka juurde.

Mis mul ikka raakida ja ei ole motetki, sest  yks kohalik eestlane Tonn Sarv ytles, et Pattayal on kolm reeglit:

1.Pattayast ei raagita.

2.Pattayast ei raagita.

3. Vaata esimesed 2 reeglit.

Ja seda selleparast, et inimesed ei usu seda ja kui usuvad, siis muutuvad kadedaks ja saavad kurjaks. Kellel seda nyyd veel vaja on.

Aga muidu on aeg lainud nagu unenagu: ohtused voi pigem oised filosoofilised vestlused ja koik see muu sinna korvale. Ja ega enne ohtut ei ole motet pead valja pistagi, sest siis on ju see kuri paike taevas.

Nagu ytles vanasona, et ainult lollid teevad tood ja veel lollimad paevitavad! Lyganuse

Nyyd on vist vahemalt pooled asjad Bangkokis nahtud. Soidetud on tuk-tukiga ja seoses sellega kylastatud ka jueveeli ja siidiarisid. Soit on kyll tasuta, aga pead minema mingitesse poodisesse ja tegeme ostja nagu (nemad saavad bensiini talongi). Pyydsin seda kyll valtida, aga olin ringituterdamisest juba nii vasinud, et andsin alla. Aprillis syndinutel ei tasu juveeliarisse minna, briljant on meie kivi ja siis nad seda sulle ka pahe maarivad.

Ohtuti on meeletu melu. Olen valinud yhe lahedalasuva kohviku, mis teistest ei erine grammigi, aga on millegi parast vaga populaarne ja voib kohata igasuguseid inimesi. Yhel ohtul vestlesin sloveenija lavastajaga, kes ka Tallinnas mingil festivalil kainud. Eile istusin koos yhe ameeriklasega, kes siin kohalikele inglise keelt opetab juba 10 aastat. See kirus, et kui laisad need tailased on. Kui nalja ei saa siis ei opita midagi, aga koolikord naeb ette, et istuma ei jaeta ja nii nad ei oskagi muud keelt peale oma. Vastab taiesti toele, et nad elavad paeva korraga ja mis edasi tuleb, see neid eriti ei huvita.

Homme lahen moneks paevaks Pattayasse, et kohata selle sadama eestlast ja siis juba Khao Yai rahvusparki. Seal lubatakse naidata metsikud elevante, jaaguare, tiigreid ja kedagi hornbili. Praegu pidi olema parim aeg nende kohtamiseks.

Kohal Bangkokis.

Tapselt samas hotellis mis eelminegi kord. Aga polegi vaja ju uut hoteli avastada.

Enne seda oli yks vaev ja viletsus. Laupaeva hommikust saati pysti voi istukil erinevates lennukites ja kohvikutes. Viimase lennu ajal sattus mu korvale yks anaboolseid steroide soonud serbohorvaat. Ta poleks mahtunud isegi kahele kohale ara. Aga see seks. Tegelikult ei olnd hada midagi kokkuvottes.

Riia lenujaamas ostsin maailma vaiksema ja ka kalleima kohvi. Istambul aga yllatas. Eelmine kord seal viibides sain no kultuursoki, kui koik sind tylitasid ja kaarte, sokke jne maha tahtsid myya, koikjal pinises lohalik muusika.  Seekord seda millegiparast ei olnud ja tore  oli. Vaatasin yle kohustulikud  objektid nagu  Aya Sofya ja Sultanahmeti, ning mis mul eelmine kord jai nagemata (voi ei pannud tahele) - muljetavaldav vana puitelamurajoon (kohalik suppilinn).

Dubai oli vaid 3 tundi, aga jube segadus ja niskus oli 120  kuid  ei sadanud, sooja 32.

Bangkokis saabusin vanasse tuttavasse kohta. Kuna jalad olid pidevast reisist valusad ja paistes siis join ara kaks olut ning suundusin jalamassazi, mis laks sujuvalt yle olimassaziks. Ilm on paras, eile sadas ohtul korra padukat, tana on olnud paike. Tana pohiliselt magasin, sest olin ju yleval yle 48 tunni.

Homme vaatan, mis edasi tegema hakkan ja kuhu poole suundun.

Soovitan mitte osta Lonely Planeti raamatud Eestist, sest siin saab selle 100 eegu eest.

Nüüd ta siis algab ja pühapäeval  kell 6.15 suundun Riiast  Istambuli 10 tunniks. Sealt edasi Dubaisse, kus on peatus õnneks 2 tundi ja siis juba Bangkok. Bangkokis võin aeleda 2,5 kuud, aga seda ma ei tee kohe kindlasti: ees ootavad esialgu Laos, Cambodia ja Birma. Eks see selgub juba kohapeal kuhu ja kauaks ma rändan. Sest tagasisõidu piletil kuupäeva pole.