FEMOR

Teatan kurbusega, et võite mind varsti Eestis kohata. Asutus, kes mind heldelt toetas mu reisidel, likvideeris oma likviidsuse ja muu, mis majandust puudutab ning kõõlub pankroti äärel. Seega on ka mul raha otsas. Nii kurb ja hirmutav, kui see ka ei ole pean ma nüüd jälle tööle hakkama ja lumes sumpama. Loodan, et veel on mõni töökoht minu jaoks. Aa! Ülle Manilaiult kommenteeris ühte mu kirjutist ja lubas lambakarjuse kohta hoida. See kuluks nüüd marjaks ära küll!

Ühesõnaga lendan kolmapäeval Hiina ja sealt märtsi alguses Londonisse ja sealt Helsingisse ja sealt laevaga või soomekelguga Eesti. Kõik seks korraks

Eesti rahvusroaks pidavat olema seavitt ja kaalikad. Aga kas keegi on seda üldse kunagi näinud või söönud. Mina pole ei näinud ega söönud. Ju on see siis kas väga ammune või siis müütiline söögipoolis. Igaljuhul Eestis seda osta minuteada ei saa ja pole kohanud seda ka oma reisidel.

Kuid nüüd võta näpust – Taimaal müüakse seda esimest väga  lugupeetavas poes, mis on suunatud vällaritele. Saab musta leiba, hapukoort, võid, verivorsti ja muid eluohtlikke toiduaineid ning seda esimestka. Maksab see ainult 18 eeku.

Nüüd ma saan aru miks eestlased nii väga Taimaal tahavad olla – need on need kõige õigemad rahvuslased,  kes ei kannata välja tervishoiuameti ebaõiglust – keelatud on ju seasoole, vere ja muu hea ja parema müük, millest saaks toota ise rahvustoite.  Nii nad siis kolivad siia, et tunda ennast õigete eestlastena

Täpsustuseks, et tegemist on emaka ja munajuhaga, aga ma arvan, et seda selle all silmas peetigi vanasti.

Nii minu kord siis vastata kysimustele, millele reeglina saavad staarid Õhtulehes vastata . Aga kuna Tõnn oma blogis nii soovis, siis täidan selle. Eks küsimustiku lõpus on juba uus ohver

1. Kas sa said nime kellegi järgi?

Arvatavasti Astrid Lindgreni raamatust Väikevend ja Karlsson Katuselt on mu nimi pärit.

2. Millal viimati nutsid?

Eks pohmellis mõnd haledat filmi vaadates Siin Taimaal aga pohmakat ei ole, seega Hiinas kunagi.

3. Kas sulle meeldib su käekiri?

Kui natuke sundida, siis on väga ilust teine. Vahest ei saa aga isegi aru.

4. Mis on su lemmik lõunasöök?

Puudub. Olen omnivoor ja vahet pole, mis ees on. Peaasi, et maitseks hää.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?

Ikka vist oleks.

7. Kas oled tihti sarkastiline?

Oleneb olukorrast, aga vahest ikka.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?

Läinud, selleks oli vaja kitarri Mi keelt ja torukest. Naks ja läinud.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?

Kui pappi antakse , siis hüppaks.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?

Mis need on? Maisipulgad olid kunagi ja me otsisime neid, mis olid rohke tuhksuhkru kihiga kaetud, vot need olid head.

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?

Just nii.

12. Kas pead end tugevaks?

Muidugi olen ma tugev, eriti kui viina juua .

13. Milline on su lemmikjäätis?

Suur.

14. Mida märkad inimese juures esimesena?

Sõltub ju, ühejalaga inimese juures märkad, et jalga pole ja suurte saiadega tüdruku juures hoopis midagi muud.

15. Roosa või punane?

Roosa.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?

Seda et pappi pole:)

17. Mida igatsed kõige rohkem?

Ei oskagi öelda. Rahu maailmas, vaevalt, et kõigil tore oleks, palju parem.

18. Millise asja ostsid endale viimati?

Ninakarvalõikamistrimmeri.

19. Mida hetkel igatsed?

Mitte midagi, ma ju pean kysimustele vastama, kus sa siis veel midagi igatseda saad.

20. Mida viimati sõid?

Mingit taimaa rooga, supp kana ja nuudlitega, mille otsas oli keedumuna.

21. Mida hetkel kuulad?

Kuulen Hiina uue aasta tähistamist e siis ilutulestikku.

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värvi?

Hetkel on tunne roheline.

23. Lemmiklõhn?

Pole lemmiklõhna. Hea söögi lõhn on hea, hea kohvi lõhn on hea, mõne lille lõhn on hea jne.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?

Alo isaga.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?

Jalgrattasõit 3 tundi, väga põnev:)

26. Su juuksevärv?

Hallikas ja siis see eelmine ka.

27. Su silmade värv?

Hallikas sinakas.

28. Kas kannad kontaktläätsi?

Ei.

29. Lemmiktoit?

Maitsev ja hea peab olema.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?

Õudukad pole õudsad või ei ole loodud õiget meeleolu.  Seega see teine.

31. Mis filmi viimati vaatasid?

Ei mäleta. Polegi vaadanud yhtegi otsast lõpuni.

32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?

Mul on hetkel valge tooga üll.

33. Suvi või talv?

Peaasi et sääski poleks. Aga millegipärast ei oska praegu küll siin Taimaal talve taga igatseda.

34. Kallistused või suudlused?

See kolmas.

35. Lemmikmagustoit?

Uh. Miks neid söögi-kysimusi nii palju peab olema?

36. Mis raamatut hetkel loed?

Polegi raamatut lahti.

37. Mida su hiirematt kujutab?

Polegi teist.

38. Mida viimati telekast vaatasid?

Vilksamisi midagi.

39. Lemmikheli?

Lapsena trummid aga nüüd juba viiul.

40. Rolling Stones või The Beatles?

Erinevad ju. Mõlemad head.

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?

Kaugeim koht, kus käinud olen, on Tonga Kuningriik.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?

Laiskus päästab maailma!

43. Kus sa sündisid?

Tartus Toomel. Enam seal ei sünnita.

44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?

Ei oska öelda, pole lugenud ja miks just 2 minutit. Yhe tunni võiks kohe võtta.

45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?

Paar nädalat tagasi.

46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?

Ma olen kohtunud kõikide blogijatega, kelle omasid ma loen.

47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?

Ei ole nii kõva blogilugeja, et saaks seda otsustada. Aga kui jutt juba blogis ilmunud, siis miks peaks seda veel raamatu kujul ostma?

48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või nain

Mees.

49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?

Ühepäevaliblikana, sööks kõhu nestet täis, teeks sugu ja sureks maha, et siis inimesena jälle ilmuda.

50. Kes järgmisena?

Julia

Valmis! Olen nüüd paberitega taimassazist. Lõpetamisel küll kedagi ei olnud, aga ega ma ütelnud ka kuhu tulla.

Eelmisel nädalal saatis õpetaja mind poodi suitsu, beetlit, küünlaid, lilli ja banaane ostma. Asetasime selle kandikule ja siis pidi palvetama. Ta ei osanud väga täpselt inglise keeles seletada, et miks ja kellele, aga see ei pidavat Buddha olema, vaid keegi halli habemega valges riietuses vana mees. Tõnn Sarv siis valgustas, et kes ja mis.

Tai meditsiini ajaloo järgi on Tai massaaži alusepanijaks umbes 2500 aastat tagasi elanud India arst

Jivaka Komarabhaccha (mõnes transkriptsiooni variandis ka Shivago). Jivaka Komarabhacchal olid sidemed ka Buddhaga ning ta lõi vaimse aluse nii nüüdse Tai massaaži meetoditele kui ka ravimtaimede ja mineraalide kasutamisele inimese tervendamisel. Jivaka Komarabhacchat beetakse tänapäevani kõrges aus kui meditsiini isa ning talle avaldatakse austust igapäevastes palvustes.

vt. www.orientalhouse.ee

Pidin banaanide ja suitsu kõrvale asetama ka 99 bahti, mis pidi minema orbudele.  Nii et mitte niisama õpetattud massazzist vaid kohaliku Hipocratese vande andnud

Igaljuhul kui see ka mu ametiks ei saa, siis on see vähemalt väga hea trenn.

Paar päeva tagasi ehmatasin ühes kaubanduskeskuses. Paljud inimesed ehmatasid. Põhjuseks lapse nutt. Tai lapsed nimelt ei nuta vist kunagi ega jonni. Vähemalt pole ma seda enne näinud ega kuulnud. Sellest ka see ehmatus. See oli midagi enneolematut. Ju pidi ikka midagi tõsist olema. Ja kuidas sa ikka jonnid või nutad, kui kõik ümberringi ainult naeratavad

Valus on! Kõik lihased, mis mul on ja mis ei ole, valutavad. Viis päeva tagasi läkisn taimassazi kursutele nimelt. Kõigepealt mudib ja väänab ja taob õpetaja mind ning siis pean mina teda taguma ja vääma. Seda kõike 5 tundi päevas ja minu jaoks täesti ebanormaalsetes asendites.

Taimassazi tehakse matil patsiendiga samal tasemel. Põhiasendid massööril on põlvili, rätsepaistmes ja püsti. Massaz ise on nö süvamassaz, kus masseritakse närvipunkte ja meridiaane  pöialde ja küünarnukiga surudes. Et masseeritaval veel valusam oles, siis vahelduseks venitatakse ja väänatakse. Peale esimese päeva esimest kahte tundi, kui hakkas pikk vahetund, kukkusin mina külili ja magasin.

Nii, et pange ennast valmis, kes julgeb

Vabas ja rõõmsas maailmas jälle. Sooja on tiba alla 30, päike paistab, telekast tuleb Otepää MK etapp ja arvutist saab kõiki lk külastada mida tahad ning ID kaart töötab. Praegu vedrutan niisama aga mõtlesin, et olen endale ka natuke kasulik ja võtan tai massaazi kursused.

Ennem käisin lõuna-hiinas Guangzhous korbikaaslasel külas, kes sealkandis juba 5 aastat elab ja ajab bizniisi. Räägib vabalt hiina keelt ja omab ka tuttavat tütarlast, kes seda keelt oskab. Mõtlesime, läheme Macaosse, aga alguses oli mul varbavalu ja siis tal palavik. Nii, et vaatasime hoopis 4 päeva telekast naljafilme ja lasime Silvial endale ingveri teed serveerida.

Täna sadas ilma partei käsuta 20 cm lund maha ja hiinakad ei suuda autodega sõita. Aga neil ju pole ju ka talvekumme ja puudub lumesõidu kogemus. Iga teine auto on risti või ei suuda kohapealt ära minna.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid et …
Läbi see aasta. Läbi ka koolipapa kohustused. 21. detsember lahkusid lapsed ja Siki ning mina saan nüüd nautida vabadust Ei vasarda enam väike haamrike kuklas, et hommikusöök, koolitunnid, kekatund, lõunasöök, hommikuks pean korralikult kodus olema jne. Esimene öö magasin 16 tundi  ja oleks veel maganud, kui poleks pidanud üles tõusma ja peldikusse minema.
Vahepeal toimus eestlaste jõulusööming-jooming Hannese juures. Kohal oli ligi 20 eestlast igast mastist ja ametist – kunstnikud , pankurid, diplomaadid, õppurid, logelejad (mina), euroametnikud, itimehed jne. Tehti Guinnessi rekord: kõige suurem kogus eestlasi korraga Pekingis verivorsti söömas. Hannes oli oma kõrgeid tutvusi ärakasutanud ja mitu kilo verivorsti, viina ja praekapsast  Eestist tellinud. Pidu oli igati tore, söödi ja joodi niipalju kui keegi jaksas ja rohkemgi veel.
Ühel teisel päeval käisime  Välismaa Ajakirjanike Assotsatsiooni  aastalõpu peol. Tegemist on enamvähem keelatud ettevõtmisega. Näidati doklõike kuidas ajakirjanikke vabadusi on piiratud ja segatud nende tööd kõige naljakamal moel. Nt oktoobripühade ajal Tianameni väljakul. Reporter püüab kaamerasse rääkida, aga kuskilt ilmuvad mehed vihmavarjudega ja varjavad kaamera, kui reporter paremale või vasemale liigub siis vihmavarjumehed nagu muuseas ja kogemata liiguvad samas suunas. Ei väänata enam käsi, hoopis kenamal moel piiratakse sõnavabadust .
Ja kuna Ursik ei ole 105 kilo, siis ma tagasi veel ei tule.

Selgus kuulujuttudest, et tali ei tulnudki ootamatult! Sellest teadsid kaks meest – kommpartei boss ja vägede ülemjuhataja. Asi nimelt selles, et parteiboss vaatas aknast välja ja ei näinud enam oma lapsi hoovis mängimas. Põhjuseks meeletu sudu, mis oli kogunenud pilvede alla. Boss helistas kohe ülemjuhatajale ja käskis jama likvideerida. Ülemjuhataja läks tagahoovi, süütas kahuri taga oleva süütenööri ja lasi taevasse mingit jama, mis tõi alla kogu pilve.

Paar päeva tagasi juhtus sama jama. Isegi oma nina oli raske nähe. Õhtul kella 12 paiku hakkas aga kummalisel kombel välku lööma ja müristama. Ning siis kukkus pilv täies mahus ja korraga alla. Hommikul siras päike ja taevas oli sinisemast sinisem.

Vot nii korras on meil elu  siin Hiinas.

Nii ja naa hiina keeles kõlab mamahuhu ja otsetõlkes tähendab see hobune-tiiger. Onju nii ja naa!

Esimesel novembril sadas Pekingis maha meeletu lumi. Kohalikudki olid üllatunud, et selline sadu ja sellised räitsakad. Reeglina neil siin lund ei saja ja kui siis hästi peenikest. Samal ajal olid nad aga väga rõõmsad, sest mingid astroloogilised, heiroglüüfilised ja kuupäevased märgid näitasid, et suur lumesadu sel päeval toob õnne. Tõigi, puudel oksad murdusid, liiklus oli häiritud jne. Nii et mitte ainult meil ei tule talv ootamatult vaid neil siin ka.

Neljapäeval sain siis nö passi templi, et olen Hiinas käinud ehk siis külastasin kohustuslikku turistikohta nagu seda on SuurHiinaMüür. Hiina keeli ja piningis kirjutatult ChangChen ja tõlkes pikk linn. Tallinn muideks on tõlkes tornide mets. No ongi teinepikk ja väga ja lookleb nagu draakon oma sakilise seljaga mööda mägesid üles ja alla. Kahjuks olid puud oma lehed juba langetanud ja ei olnud seda värvidekirevust mida lootsin näha.